Religiooni mõju riigi ja seaduse tekkimisel

Sisukord:

Sissejuhatus

1. Religiooni mõju riigi ja seaduse tekkimisel

2. Õiguse mõju religiooni loomisele

Lõppsätte

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sissejuhatus

Religiooni olemuse mõistmine tavainimestel ei ole igapäeva asi. Täna päeva seisuga religioon on tulnud nii lähedalt meie elusse  ning vajab olulist modelleerimist, et korraldada religiooni ja seaduse vahelisi suhteid nii, et neid üldpõhimõtteid oleksid religiooniõpetuse ja juristide poolt praktikas vastuvõetavad. Usuõpetusesse lähenemine, andis sellist mõiste, kui nn "eksistentsiaalse" lähenemine, mille kohaselt iga religiooni keskpunktiks on õpetus, mis sisaldab vastuseid küsimustele, mis puudutavad inimkäitumist ja tegevust. Selline lähenemine, leidis toetuse maailmatuntumatel teadlastel ja usuõpetajatel, sh E. Kant, M. Weber, A.J. Toynbee, K.G Jung, Erich Fromm, T. Parsons, R. Bell, B.G. Irehart. Kuid antud lähenemine ei ole võõras juristidele.

Religiooni eesmärgiks on arendada "tunnet", just sellkeks, et aidata inimestele leida oma koht maailmas, kus ta elab. Vastavalt sellele lähenemine, iga õigus e õiguse lõpp tulemuseks on eksistentsiaalne areng, või mis on sama asi nagu usuline inimtegevus.

Religioonis peitub ülim alus, ülim allikas kõikidele seadustele, kuid aga õiguse süsteem iseennast on kaugel religioonist ning sõltumatu süsteem. Kõige loomulikum ja loogilisem tee õiguse vaimusse, tuleb mööda jada religioon - moraal - tava. Kuid aga aeg ajalt juhtub nii et religioosne nõuded muutuvad seadusliku nõudeks. Õigus tuleneb otseselt nõuetele religioossete ideedega ainult siis, kui grupp inimest ühendatud ühe ideega, jõu kasutamisel alluvad enda huvides  inimest, kes ei jaga neid veendumusi. Enamasti see ümberkujundamine toimub nendel juhtudel, kui see religioosne idee seisneb selliste jõukasutamise ideede kehtestamisest. Näiteks vastavalt islami ideele islamid oma idee veendumustele, et mitteislamid tuleb pöörata oma usule  jõuga  (nn "džihaadi mõõk"), juhul kui ammendanud kõik muud võimalused islamiusule pööramiseks. Mõte, millekohaselt iga õiguskorra allika, lõpuks on religioon, ei ole uus ning on korduvalt väljendanud tuntumate teadlaste ja juristide poolt. Eriti iseloomulik see idee neile teadlastele, kes peamiseks õiguse aluseks näinud riigi võimu.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1. Religiooni mõju riigi ja seaduse tekkimisel

Iga riik elab oma, unikaalse kordumatu eluga. Mis seisneb erilisest arengustaadiumist ja võib surra nagu iga elus mateeria. Aga kui riik elab, see mõte läbib kogu keskkonda, mis temaga on identne.

Igal rahval on oma Riigi korralduse vorm, igal ühiskonnal on omavorm, mis on peamine alus ühiskonna korraldamiseks püsiv, ning seetõttu orgaanilise vormi hävitamine toob kaasa ka riigirahva surm. Katsed, proovida, omistada endale teise riigi korralduse vormi (ükskõik kuidas see oli hea oma pinnale) võib põhjustada raskeid mutatsioon, taandarengut riiklikul tasandil. Aga see ei seisne sügavaimas aluses iga riigi individuaalsuses ja unikaalsuses? Peamise põhjuste hulgas on ikkagi võistlus, kultuuri ja ühiskonnale vastava religiooni vahel kuna need kaks instutitsiooni on lahutamatud, nii sisuliselt kui ka geneetiliselt. Nii et kui me räägime "religioon", tähendab meile kultuuri ja vastupidi.

Kui eeldama, et riik püstitatud usu printsipide põhjal, sisuliselt see tähendab, et riik on saadud usust, nüüd ja alati saab välja temast, sellest tulenevalt riigi põhimõtet peavad lähtuda  kui omavad jõudu iseendas ja iseendaks,  ning see kõik on võimalik ainult sest, et nad on kõige tunnustatud määratlust jumaliku loomuse. Seega, riik ja riigi põhiseadus on sama laadi kui religioon, sest riik tulnud usust nii, et Ateena või Rooma riikidel oleks konkreetne vorm paganliku religiooni nende rahvusest, samuti katoliku riigil iseloomulikul on teistsugune vaim ja eri põhiseadus, kui protestantlik riigil.

Usulik õiguse arusaamine, kui Jumala looming, siiamaani jääb teoreetiliseks valdkonnaks. Esialgu loomulik ja jumalik põhimõtted käsitletud loomuliku õiguse teoorias. Täna neotomism pöördub neile, selgitades õiguse olemust. Kuid alates 17. sajandist teoloogiline suund taganeb andes teed teiste teooriatele. Pagan aega kordadel, kui polüteism  oli maailmas domineeriva selgituse vormiks, allikaks, kust tuleneb positiivne õigus, näinud  ennekõike Jumala tahes. Jumalale  lähima õigustetoimetajaks  kuulutati preestrid ja  jumalustatud valitsejad. Antiikrahvad  seisukohal, õigus tulenes Jumala tahtest ja nende "Esindajatest" - riigi valitsejatelt. Kõik antiikrahvad annavad  jumaliku selgitused ja põhjendused omadele  seadustele. Kuid tegelikus tol ajal ei olnud ükski seadust  milles ei olnudki  kantud usulist juhiseid. Näiteks seaduste 12. tabelid sisaldavad palju sätteid, mis võib olla tingitud religioosse mõjuga. Eriti tugev religiooni mõju  on tunda  Vana-Ida õigusaktides (seadused Mooses, iidse õigus pärslased, seadused Hammurapi). Eriti rõhutatud  võimu ja õigusega seotud  kultus esinenud, Egiptuses ja Babüloonias: religioon põhineb otsest kasust, taevane seadus kohtleb õigusalased artiklid ja poliitilisi õigusi. Seega, avaliku eetika oma moraali korraldusega, ulatuslik tsiviilõigusliku seadusandlus, mitte vähem arvukad kriminaalõiguse sätted,  ning lõpuks reaalse poliitika ja juhtimise teadus - see kõik jääb religioosne dogma sisuks, mis ühendab  elu normaliseerimise kosmilise ja üldise maailmakorra seadustega.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2. Õiguse mõju religiooni loomisele.

Religioossete ja õiguse normide eraldamisega tulenevad ka religiooni ja õiguse konfliktid. Usklik inimene saab hinnata õiguse normid vaid lähtuvalt tema religioosse normide kogust, kuid aga seaduskuulekas kodanik saab hinnata religioosse normid lähtudes riigis eelistatud õiguse normidest. Aga need hinnangud ei ole alati õiget. Religiooni ja õiguse vahel ilmalikus riigis võivad moodustada keerulised suhted. Õiguse mõju religioonile, on teatud määral spetsiifiline.

Samal ajal, tänapäeval on ilmselge, et õigus ei saa olla  ükskõikne "veider’i" vormidele, just sest, et  nautida südametunnistuse vabadusele ja eelkõige varjatud religioonide ja totalitaarse sektidele, ülekaaluka isiksuse, mis muutub zombiks pime testamenditäitja "spetsialistidele" "õpetaja" ja nende taga tumedad jõuga. Parem, selles olukorras olla tähelepanelikuna, selleks et  vältida sündroomi "Aum". 20. sajandil taastunud usuliikumine, mis sisaldavad alus, et mõista sellist õigusemõistmist.

Esikohaselt, on erinevad okultismi vormid ja väljendid. Okultism - on õpetus salajastest või peidetud teadmistest looduse ja inimpsüühika üleloomulike jõudude kohta. Okultism - on enamasti lääne traditsioon, et väga abivalmilt, kuid naudib saavutusi Ida-religioosse ja filosoofilise mõtte. Okultismi on rühm harjutusi, millest peaaegu kõik, alates antiigist kuni 20. sajandi moodustatud otse läände, või esindajate lääne kultuuri. Ansambli nimi pärineb ladina harjutusi „occoltus“ - salajane.

Sisuliselt kõik erinevates varjatud teooriate rangelt taandub sellele: maailmas valitseb põhimõte kättemaksulise õiglus, viib läbi salapärane jõud. Asjaolu, et meie elu ei ole alati õiglane,  ning korralik mees sageli ei saada tema tõttu vastava  ergutuse, leiab okultismis järgmise põhjenduse: Ergutused võib saada erinevate, kusjuures ka väiksemate, ja isegi  nähtamatu  inimestele omaduse eest, vastavalt salapärase seotuse  kõiki maailma asjadega nii, et seal on alati midagi võib leida, mida inimene ei peeta, kuid võib inkrimineeritud temale  tema veaks ning põhjustada tema õnnetusi. Tunda hästi ja kaaluda kõiki peidetud tegureid inimese saatuses võivad vaid nn "pühendatud". Nad võivad seletada inimesele eestvedajaid, salajased  "näited" oma elust ja saata ta "õigele teele". Okultism on üsna lai ühiskondlik liikumine, levinud erinevates riikides. Okultism teooria riik võitleb selle eest, et selline ideoloogiale antakse ametlik staatus. Kõik riigi kodanikud peavad rangelt järgida okultismil ettekirjutatud rituaalide, mis  reguleerivad absoluutselt iga aspekti kodaniku elus. Kui keegi keeldub kuuletuma sellised eeskirjad, siis tal tekkib surma oht, sest okultismi mõiste kohaselt, reeglitele mitte järgimise eest võivad ka karistada rikkuja pere, sõbrad jne., kuna kõik okultismi järgijad on oma vahel siduvad. Sel viisil iga isik vastutab rahva heaolu eest. Kuna lähiajal koguheaolu  pole oodata, siis okultismi valitsejatelt  oleks ideaalne vabandus süüdistada näiteks kõik punase pead, sest punane värv ei sobi kokku "hea karmaga" ja kõik, kes talub seda, karistatakse jumalad jne. Seega okultismi õigus - on õigus, mis  reguleerib mitte ainult käitumist, kuid üldiselt kogu inimtegevus, sealhulgas ka see, millel ei ole võimalik vaadelda, seega seoses erinevate aspektide inimelu on piiritletud okultismi õigusega seega on ta totalitaarne ning see ei saa, ei häirida inimesed nendes riikides, mis kuidagi, on tutvunud ilminguid totalitarismiga. Üheks vahenditeks sotsiaalseks kontrolliks antisotsiaalse ilmingute religioossus võib olla religioosne ekspertiis, eesmärgiga analüüsida tagajärgi, mis tulenevad selle või teise doktriinist, võimalike motiiv kuritegu. Religioon, isegi kui see on tõestanud oma ohtlikusse  ühiskonnale, ei saa välistada, kuna keelu rakendamist tuleks kehtestada on mõelnud kontrolli ja tsensuuri teabe. See ei ole demokraatia - kuid see on raske, kallis ja täis kaugeleulatuv ja ettearvamatu kõrvaltoimeid. Võib ainult keelata need usuorganisatsioonid, mis on heaks kiidetud usk, mis sisaldab minimeeritud kriminaalmenetluse motiive. Kogemus selline keeld on liberaal-demokraatlikke riike eksisteerib seoses nende organisatsioonidega, kes ei olnud ainult religioossete, vaid ka poliitilised - eriti natside, samuti mõned varjatud sektid. Peaasi kohtuekspertiisi ja usuõpetust - teha kindlaks, milline usk.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Lõppsätted.

Nagu teada, et positiivne õigus on lõplikku õiguse vorm, mis on esitab objektiivse reaalsuse kogemuse. Et saada selleks, õiguse sisu peab läbima teatud kindlaks määratud arenemise teed. Kuid on olukordi, kus need aktiivsuse alused, mis on olemas õiguses, ei läbi ühtegi ümberkujundamise etappi, kuid kohe objektistatud positiivne õiguse kujul. Sellised olukorrad tekkivad seljuhul, kui inimesed, kes näevad selles mõttes teatud eluviisi, püüavad kehtestada käesoleva eluviisi teistele.

Nende juhtude üldistus põhjustab paljudele teadlastele, esiteks eita igasuguse õiguste vormid välja arvatud positiivne õigus, teiseks õigus samastuda valitsuse ilming puhas jõuga. Õigus ja religiooni on läbi põimunud, kuna riigi ehitusel on alati olemas usulisi vaateid. Kõigil on õigus korraldada oma elu vabaduse, kuid tegelikult ta võib korraldada oma elu vaid ainult samas piiris kooskõlastades teiste inimeste vabadusega. Ärge kõik religioonid jagavad neid seisukohti. Selline jumalateenistuse ise panna end välja südametunnistuse vabaduse, ja nii nad tuleks piirata oma ilmingutes. Ühiskonna loomine vajalik just seepärast, et hoida neid kontrolli all ja õigus keelata lai propaganda ja organiseeritud elukutse religioossete õpetustega, mis kasvõi kaudselt lükkas oma järgijaid kuritegevusega. Ei tohiks takistada isiku uskuda midagi, kuid see ei tohiks kaasa tuua usk, mis võib viia kuritegude ralli korraldatud jõudu ühiskonna vastu. Teadlased usuvad, et milline on riik ja selle põhiseadus on sama laadi religioon, riik usu tegelikult juhtus ja nii, et Ateena või Rooma riigi oli võimalik ainult koos teatud vormi, paganliku religiooni neist inimestest, samuti katoliku riik iseloomustab Põhiseaduse mõtte ja muud kui protestantlik. See näitab otsest seost seaduse ja vaimsus. Õigus tuleneb otseselt nõuetele religioossete ideedega ainult siis, kui grupp inimest ühendatud ühe ideega, jõu kasutamisel  alluvad enda huvides  inimest, kes ei jaga neid veendumusi. Soov kehastavad seaduste ja muude õiguslike õiguse allikad õiglus omapärane positiivne õigus, loodud mitmed riigid, minevikust ja olevikust. Ja vaatamata kõigile erinevustele arusaam õigusemõistmise tuvastamise õiguse õiglus ei ole kunagi olnud absoluutset tõded, ega ei ole absoluutne vale.

 

 

 

 

 

 

Kirjandus:

1. http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Pravo/Alex_3/01.php Aleksejev S.S. General Theory of Law
2. http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Pravo/lazar/03.php  Lasarev S. Theory of Law
3. http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/History/Article/Zak_XII.php
4. http://www.gumer.info/bogoslov_Buks/bogoslov/Hoff_HrSoc/Index.php